Sunday, October 31, 2010

Evolutsiooni algus

Heietusena võib mõelda, kuidas tekkis esimene rakk ja sealt edasi keerulisemad eluvormid. Kuigi ma pole sellele palju praktilist kasu leidnud peale julguse ka suurematele teadvust puudutavatele küsimustele vastuse otsimiseks.

Alguses olevad mõtted sain bioloogia teise kooliaasta lõpus (2008 kevad) seniõpetule toetudes (peamiselt molekulaarbioloogia ja arengubioloogia) umbes kuu jooksul ning need pole siiani eriti muutunud. Närvisüsteemi kohta käiva mõtlesin välja viimase kahe kuu jooksul ja enamasti olid need küsimused kohe hoopealt vastatavad tänu eeloleva emergentsuse teksti jaoks ideede kogumist.

Valkudest

Valgud on kuni tuhandetest aminohapetest koosnevad molekulid, mis toimivad sõltuvalt alatüübist kehas oleva liigutajana, toestajana, signaalide vahendajatena, lagundajana ja peaaegu kõige ehitajana (RNA võib ka nii mitmekülgseid tegevusi läbi viia).

Anorgaanilised sünteesijad

Kuigi tänapäeval toimivad bioloogiliste ühendite sünteesijatena valgud, siis enne esimese valgu teket pidi olema midagi, mis ehitaks esimese valgu, RNA või DNA molekuli. Savi, väävel ning erinevad raua ning nikliühendid on senistes katsetes sellega hakkama saanud.

Väävlit ja rauda/niklit (Fe, Ni)S sisaldavad pinnad suudavad mitmekülgseid orgaanilisi aineid sünteesida. Rauda ja väävlit sisaldavas keskkonnas tekkisid ketohapetest aminohapped.
Lisades (Fe, Ni)S sisaldavale vesikeskkonnale lisakatalüsaatoritena vingugaasi ja H2S moodustasid selles segus olevad aminohapped peptiidahelaid (valkudest lühemad aminohapete ahelad).
Savis olevatel kristallidel (montmorillonite) on leitud võimet RNA molekule sünteesida. Ühe päevaga tekkis nukleotiidide ka savikristallide kuni 50 nukleotiidist moodustunud ahelaid.
Ammoniaagi ja vesiniktsüaniidi olemasolu külmunud vees tekitas 25 aastaga aminohappeid ning RNA ja DNA ehituseks vajalikke molekule.

Rakkude eelne aeg

Tõenäoliselt ei tekkinud esimese bioloogilise struktuurina toimiv rakk kuid rakus olevad eluks vajalikud protsessid pidid mingil kujul eelnevalt eksisteerima.
Kui savil tekkinud ahelatest osad põhjustavad samuti sünteesivaid reaktsioone suureneb isegi juhuslike valgujärjestuste loomisel võimalus, et tekib uusi sünteesiva mõjuga valke, mis omakorda suurendaksid sünteesivate valkude tekkevõimalust.

Korrapärase geeniekspressiooni kujunemisel võis tekkida valk või nende kogumik, mida sai korraga läbida 2 erinevat piklikut molekuli. Mõlemad liiguksid samaaegselt ja geneetilise info molekul mõjutaks seda milline molekul pääseb järgmisena tekkiva valguahela külge.
Kuna tänapäevases looduses on RNA'st valke sünteesivates ribosoomides RNA tähtis keemiliselt vajalik osa ning ribosoomi valgud täiendava rolliga võis tõenäolisemalt esialgu kujuneda välja valke sünteesiv RNA molekul. RNA genoomsed viirused omavad valke, mis saavad kopeerida ühelt RNA ahelalt teise ahela, mille alaosad sobivad kokku mõlemal ahelal oleva järjestusega. RNA korrapärase paljundamise välja kujunemine peaks olema tõenäolisem ja lihtsam, kui RNA'lt valkude süntees, sest RNA puhul pidi välja kujunema stabiilne valik 4 erineva molekuli vahel, mida ahelasse lisad, kuid valkude täpsel sünteesil peab arvestama vähemalt 20 erinevat aminohappe vahel valimisega.

Korrapärasema geeniekspressiooni tekkel võisid tekkinud kasulikumad valgujärjestused areneda väiksema riskiga, et üksikmolekuli lagunemine kustutaks selliste mõju tervikule.

Esialgsed ainevahetusrajad võisid saada vees vabalt areneda ja mitmekülgsemaks muutuda. Fotosünteesi teke ja energiat andvate süsivesikute ning rasvade tootmine võis anda toormaterjali teiste vees toimuvate protsesside jaoks. Veekogud, milles oli kiiremini orgaanikat sünteesivaid ensüüme said ka rutem toota uusi selliseid valke ning samuti aitas see keemiliste protsesside jada tõenäolisemalt alal hoida.

Rakkude kujunemine

Rakkude tekkeks võis piisata, kui tekkinud membraanilipiidid (rasvalaadsed ained) juhtusid korraga ümbritsema raku alalhoiuks vajalikke valke ning nende pärilikkusaine molekuli/molekule, mis aitasid kindlas keskkonnas vajalikke protsesse alal hoida.

Rakkude tekkega tekkis konkurents vabalt veesse jäänud orgaaniliste molekulide kogumiseks ning aja jooksul võisid need tarbida ära "ürgsupis" vabalt hulpivad toitained. Suuremaks erinevuseks võis saada bioloogiliste protsesside kiirus, mis on rakus ainete kontsentreerituse tõttu suurem, kui vabalt meredes olnud orgaanika osakaal. Rakkude tekkega sai ka iga iseseisvalt paljunev rakuline olend saada erinevate geenide ja keskkondade läbiproovijaks ning mida vähem jäi neile kogumiseks vabalt ujuvaid toitained seda suuremaks sai vajadus omada pärilikku infot kõikide nende protsesside iseseisvaks alalhoiuks. Optimaalsema genoomi võisid algsed rakud saada pärilikkuaine otsesel rakku transportimisel või viiruse poolse sisse toomisega ning järgnenud juhusliku kuid harva esineva mutatsiooniga, mis osa genoomist kustutab.

Viirused võisid tekkida selles primitiivses bioloogiliste protsesside lahuses sarnaselt rakkudega, kuid nende puhul pidi ühe või paari ümbrisvalgu poolt ümbritsetud alasse jääma vajalikud geenid, mida osadel viirustel nagu näiteks retroviirustel võib olla 8.

Hulkraksuse tekkel on siiani ja tõenäoliselt algusest alates tähtsat rolli omanud geenide alguses olevad regulatoorsed alad, mis sõltuvalt neile kinnitunud molekulidest suurendavad või vähendavad vastava geeni ekspressiooni. DNA järjestus on mutatsioonide kõrvale jätmisel igas rakus sama järjestusega, kuid vastavalt rakutüübist on erinevad osad sellest avatud geeniekspressiooniks.
Juba viljastatud munarakkude puhul paistab erinevate RNA molekulide kogunemist raku erinevatesse osadesse ning pooldumisel saavad tekkivad rakud erinevaid RNA molekule. Alguses on erinevate RNA molekulide olemasolu erineva geneetilise info kandjaks, sest viljastumise järel hakkab munarakk kiiresti paljunema ilma, et DNA'd vahepeal geeniekspressiooniks kromosoomist lahti harutatakse. Rakumassi kasvamisel saaksid need erinevad geneetilised mõjutused hakata erinevaid geene rakumassi eri osades avaldama ning uued loote arengus osalema hakkavad geenid põhjustavad omakorda kohalikke arengu erinevusi. Pinnale jäänud rakud võisid moodustada kattekudesid nagu naha ja karvad ning sügavaimal sees olevad luustiku. Lihtsustatult võib selline spetsialiseerumine toimuda, kui kõik keha rakud toodaksid signaalmolekuli, mis vabaneb läbi naha väliskeskkonda, kus see ruttu lagundatakse ning hõredamalt signaalmolekuliga kokku puutunud alad võisid aktiveerida kattekoe tekkeks vajalikke geene, kuid keha sees tihedamalt kokku puutunud alad aktiveerisid tugevamalt luustiku moodustamiseks vajalikke geene. Loodet ümbritsevas vedelikus olevad ained või omadused saaksid ka põhimõtteliselt osaleda tulevaste naha alade asukoha määramises.
Osades kohtades paljunevad rakud rutem, teistes aeglasemalt ning kaasnenud erinevused proportsioonides omavad rolli jäsemete tekkes ja keha kujus. Väiksemad mutatsioonid läbi põlvkondade said mõjutada jäseme kasvus osalevate valkude säilivusaega ja töökiirust.

Närvisüsteemi alge

Kui rakud hakkasid erinevasid geene kasutama võisid tekkida piklikud rakud, mis kasvatasid jätkeid kaugematesse kohtadesse. Neurotransmitteritena võisid kujuneda välja ained, mis mõjutasid nende ioonkanaleid või kaltsiumi vabanemist varudest. Kaltsium omakorda aktiveerib transportvalke, mis vabastavad rakus olevaid aineid ja neuronite tekkel võis millalgi tekkida rakk, mis tootis ka ise aineid, mis vabanedes aktiveerisid selle või naaberraku ioonkanaleid või ainevahetust. Ioonkanalite ja kaltsiumi raku sisevarudest vabastamine on ka mehhanismiks, mille abil lihasrakud aktiveerivad ning mida neuronid nende aktiveerimiseks ära kasutavad.

Algelises eluvormis nagu ussikeses või meriroosi laadses olendis võisid tekkida toitu otsivat liikumist neuronid, mille ühendused ei jõua kaugele ning mis tajudes toidu lõhna (näiteks ioonkanali tüüpi retseptorid, mis glükoosi peale avaneks) hakkavad aktiivsemalt tööle ning aktiveerivad rohkem ka sellel küljel olevaid lähedasi lihasrakke. Sellisel juhul peaks olend kallutama ennast lõhna või maitse suunas. Vabaolekus otse ujuv uss pöörduks rohkem toitainete olemasolu tajuva külje suunas kuni mõlemad küljed hakkaksid võrdselt otsitut tajuma.
Halva tajul saavad inhibeerivad rakud (näiteks lihasrakke otse inhibeerivad GABA või glütsiiniga vabastavad sensorrakud) takistada selles suunas liikumist ja võimendada üldist lihaste aktiivsust (osad rakud ühendused hajusalt lihaseid inhibeerivate rakkudega, mille vaigistamine keha stimuleerib), et rutem eemalduda.
Katse-eksituse kaudu kujunes aja jooksul välja otsiv ja vältiv käitumine, mis ellujäämisel kasuks tuli.
Valgust otsival käitumisel võisid silma signaalid jõuda sama kehapoole lihaseid aktiveeriva motoorse alani ning silmadevahelisest horisontaaltasandist üles ja allapoole jäävad valgussignaalid jõudsid närvisüsteemis vastavalt nendes suundades liikumiseks vajalikke motoorsete rakkudeni.

Sunday, September 5, 2010

Mõtteid uute psühhotroopsete ainete legaliseerimisest

Kogusin siia juttu kokku sellel teemal varem mujal öeldud argumente ja lisasin mõned juurde.

Teaduse ja farmakoloogia arengul võiks eeldada, et aja jooksul avastatakse aineid, mis oleksid ohutumad. samas uute ainete asemele otsimine paistab avalikus arutuluses suure tabuteeemana, milles eeldatakse automaatselt, et psühhotroopsed ained rikuvad ainult elusid ja kahjustavad tervist rohkem tänapäeval legaalselt saadavatest ainetest või et praegu legaalseid aineid tarbitakse samas koguses ja uued ained lihtsalt vähendaksid kainelt veedetud aega.

Vanade tuttavamate ainete keelustamisel jäävad alternatiivideks legaalsed uued kuid vähem tuntud ained. Aine rangem keelamine piirab inimeste julgust teistega suhelda oma seisundi varjamiseks. See omakorda võib potentsiaalselt vähendada stimulatsiooni saamist igapäevaelus ning jätta ühe lahendusena elamuste saamiseks uuesti selle aine tarbimise.

Etanooli suureks probleemiks on see, et see mõjub mälu ja kõikide meeleelundite toimimist takistavalt. Lühiajaliselt võib see emotsionaalsust ja mõnu anda, kuid seegi mõju kaob järjestikel päevadel kasutamisel kiiresti. Omaette probleeme võib tekitada etanooli mõju orgaanilise lahustina. See mõjutab rakumembraane sarnaselt teiste orgaaniliste lahustitega ning joobe saavutamiseks aetakse tihti üle 100 g seda orgaanilist lahustit enda kehasse. Farmakoloogiliselt mõjub etanool peamiselt GABA retseptorite agonistina ja glutamaadi retseptorite antagonistina. GABA agonistid on ka bensodiasepiinid ning need tekitavad sarnaselt etanooliga impulssiivsust, mäluauke ja agressiivset käitumist. Glutamaat on kõigi meeleelundite signaalide vahendaja, liigutuste algatuses osaleja ja mälu toimiseks vajalik aine. Selliste toimete kombinatsioon ei paista tänapäeva valikuvõimaluste juures parima võimaliku variandina ning ei tasuks lihtsalt oletada, et küll keelatud ained on veel hullemad.

Tänapäeval on telekal ja ajalehel raske internetiga konkureerida ja inimesed saavad isu järgi netist mida vaja. Enam ei tasu nii väga ära manipuleeriv ühekülgse kriitka pealeajamine, sest igaüks kellel on aega võib vastuargumente avaldada vabalt ligipääsetavaid teadusartiklite andmebaase kasutades.

Praegused probleemid

Kui ei teata seisundite sümptomeid ei oska palju teised sümptomeid tuvastada ja fantaseerimisel ning kuulujuttudel tekkinud arusaamad on mõjukad. Ka politseinike hulgas võib legaliseerimisel suureneda nende osakaal, kes suudaksid ebakainelt olevaid autojuhte tuvastada.

Palju on emotsionaalset juttu. Keskkoolis oli mõnel aeg-ajalt isu avalikult öelda, et keelatud ainete kasutajad tuleks tappa. Osad toetavad ka kanepikasutajate tapmist (isiklik kokkupuude ülikoolis). Demokraatia kvaliteet kannatab ilmselt, kui osad valijad on valmis uhkelt ja avalikult toetama kümnendiku elanikkonna massimõrva, kuigi ainetest endist ei teata eriti midagi peale negatiivsete kuulujuttude ja saatelõikude.

Õpilastele antud valgete valedega oldakse ka väga lohakad. Minu keskkooli õpiku järgi tekitas kanep koos heroiiniga vastupandamatut vajadust uuesti doseerida ja põhikoolis olnud vennale käis keegi "ekspert" rääkimas, et heroiin ajab mõnukeskused 100 000 korda tugevamalt tööle, kuid seejärel need hävinevad ja tekkinud sõltlane peab iga 4 tunni tagant doosi saama, sest muidu sureks ta ära. Pärast selliseid absurdsusi reaalsete kasutajatega kokku puutudes võib kaduda igasugune usaldus selliste kriitiliste juttude kohta nagu mul endalgi juhtus. Opiaadid osutusid ohtlikuks peamiselt sellega, et need nõrgestavad hingamist ja vähendavad õhupuudustunnet suuremal kogusel ning kuigi nende sõltuvus on ebameeldiv pole see potentsiaalselt eluohtlikud nagu etanooli ja teiste GABA agonistidest rahustite võõrutus, mis võib tekitada eluohtlikku epilepsiat.

Üheks laisaks infoallikaks on narko.ee, kus ketamiini all ei nimetata kusagil selle kahjulikku mõju põiele ega neerudele, kuigi kahjulikkust neile on leitud. Viiteid sellele võis leida juba Wikipedia'st ja eesti keeles ka minu lehekülje ketamiiniartiklist, mis sai peaaegu kohe pärast avaldamist eestikeelsetes Google otsingutes esikümnesse. Samas pole senini (9.sept. 2010) lisatud nende leheküljele midagi selle kahjulikkusest. Lisaks ei leia nende lehelt kusagilt viiteid sellele, kus kohast nad oma jutu on võtnud ning ometi on nad saanud raha reklaamide jaoks.

Sellistele lahmijatele tuleks meenutada millist genotsiidi toetavat viha nende läbimõtlematud "valged valed" võivad tekitada.

Sellist läbimõtlematuid mõrvalikke suhtumisi võib ehk mujalgi leida ja alustuseks oleks hea harjutada kanepiseadustega, mis vähemalt 10% elanikkonnast puudutavad. Osad kanepi legaliseerimise pooldajad süüdistavad poliitikuid seadustes, kuigi viimased pole pidanud suurt midagi tegema, sest avalikult pole mingit suuremat legaliseerimist toetavat liikumist mille soove nad saaksid eirata. Miks peaksid suured parteid toetama seadustemuudatusi, mida avalikult peaaegu keegi kaitsta ei julge?

Kui legaliseerimise puhul karta, et mõni hakkab ebakainelt käituma lärmakalt või häirivalt saab midagi vastu öelda mitte ei pea tuttavatele hiljem kurtma ning probleemitekitajate juuresolekul vaikselt kannatama. Kui ei julge teisi korrale kutsuda, siis mis lootust on sellistel isikutel ka poliitikuid sundida neid korrale kutsuma? Agressiivsus ja viha eeldavad siiski ebameeldivate emotsioonide olemasolu ja lõbusate lärmajate korralekutsumisel tuleks sellega arvestada.

Suhtumisest

Stiil ei tohiks olla hädaldav ja nõrk. Mingi viisakas väärikus võiks olla ja kes see ikka tahab ühineda liikumisega, mille eestvedajad käituvad löödult, jõuetult ja närviliselt. Peab olema julgust avalikult oma suhtumist väljendada ning mitte muretsema liigselt kriitikute pärast. Kuni arvestatav osa elanikkonnast ei ole julgelt uute legaalsete ainete eest seista pole poliitikutel mingit põhjust neid legaliseerida.

Lollide argumentide kuulmisel ei tasu lihtsalt loobuda, sest see võis ka nende plaaniks olla.

Tartu Ülikooli juuraprofessor Jaan Sootak on tööd kaotamata ja nime varjamata üle 2 aasta seadusemuudatusi toetanud. Sellega seoses üks loodetavasti õpetlik
klipp sellest, mida on vaja ühiskonna muutmiseks.

Ka vihaste mittenõustujatega tuleks rääkida nii, et neil poleks põhjust tunda isiklikku viha legaliseerijate suhtes.

Kanepiseaduste kritiseerimine tänapäeval ei ole nagu totalitaarses ühiskonnas valitsuse kritiseerimine, kus süsteemi kritiseerimise eest politsei kohale aetakse. Kasutamise propageerimist tuleb ainult vältida.


Emotsionaalse eneseväljendusega tegelased ei mõtle tihti oma sõnade üle tihti. Kainelt järelemõtleva suhtumisega saab läbimõtlematust paljastada. Näiteks palju olen veel kuulnud selliseid kõnesid, kus kõneleja arvab, et kuna tema ei tea nendest ainetest suurt midagi, siis peaks looma üle riigi kehtivaid seaduseid, mis neid aineid tema teadmatuse tõttu keelustama peaks. Oma teadmatust ajatakse segamini teiste teadmatusega. Kui keegi hakkab teadmatust keelustamise toetamiseks välja tooma avalikult siis ka tõestagu avalikult, et ka teadlased nendest midagi ei tea.

Otsides USA valitsuse poolt rahastatud Pubmed Central'i andmebaase, mille artiklid on kõigile tasuta nähtavad ei paistnud need ained väga vähe uurituna.

Otsingu tulemusi:

ethanol------- 140 000
morphine ------21 000
cocaine---------14 000
ketamine-------12 000
THC------------11 500
caffeine-------- 11 500
nicotine---------10 900
nitrous oxide -----9000
amphetamine---- 5000
LSD --------------4000
MDMA ------------400

Võrdluseks otsisin seal mittepsühhotroopseid aineid

vitamin ----------70 000
aspirin -----------19 000
vitamin c ----------7000
paracetamol -------4000
ibuprofen ----------3000

Praegustest seadustest

Psühhotroopsed ained on paljudes riikides jagatud ÜRO süsteemiga sarnaselt nelja või viide nimekirja, millest esimeses olevad ained on kõige rangemini reguleeritud. USAs tähendab esimesse nimekirja (Schedule I) kuulumine ka seda, et see aine on meditsiinis keelatud. Samas niipalju kui kuulnud olen kaldutakse uusi populaarseks saanud legaalseid aineid keelustama otse esimese nimekirja ainete hulka paigutamisega ilma, et mingit meditsiinilist kasu oleks otsitud.
Sarnane nimekirja süsteem on ka keemiarelvade puhul kasutusel, kuid erinevalt psühhotroopsetest ainetest ei tähenda ühessegi nimekirja kuulumist meditsiinilise kasutamise keelamist.
Biorelvade regulatsioonil on veidi erinev süsteem, kuid selles kõige rangemalt kontrollitud A klassi ainete hulgas on botuliin. See on teadaolevalt üks väikseima doosiga surmav aine üldse. Samas lubatakse seda süstida meditsiinis krampide ja kosmeetikas kortsude või liigse higistamise vastu.

Tervisealase perspektiivi andmisel võiks meenutada tõsisemaid ja igapäevaseid näiteid, kus kehas toimuvaid protsesse häiritakse. Üldreeglina kohanduvad keha retseptorid ja ensüümid toimuva aktiivsusega nii, et see püsiks kindlates piirides. Psühhotroopsete ainete puhul väljendub see näiteks ärevusega pärast pikka rahustite tarbimist, uimasusega pärast stimulantide kasutamist ja halva tuju ning pahurusega pärast mõnu tekitavate ainete kasutamist.
Sarnast nähtust esineb ka insuliiniga. Insuliin avab oma retseptorile kinnitudes samal rakul asuvaid glükoosi vastu võtvaid transportvalke ning insuliini puudus võib surmavalt mõjuda rakkudele, mis vajavad glükoosi energiaallikana nagu näiteks neuronid.
Palju tervisliku toitumise alastest soovitustest on sellised, mis hoiatavad kaudselt valel toitumisel tekkinud insuliinihäirete eest, kuid enamasti loetletakse konkreetseid probleemitekitajaid nagu limonaadi, magusaid toite, kartuleid, jahutooteid (tärklis) ja ka rasvaseid toite, mis samuti insuliini toimet vähendavad.
Kui veresuhkur aetakse järsult väga kõrgele selliste toitude tarbimisel siis nõrgeneb kompentsatsiooniks insuliiniretseptorite toime, sest ka liigne glükoosi hulk rakus võib neile surmavalt mõjuda. Selle tagajärjel võib tekkida glükoosipuudus vaatamata kõrgele veresuhkru tasemele ning närvisüsteem reageerib sellele uimasuse ja toiduisuga vaatamata ilmse näljatunde puudusele. Suure söömisega pidudel olen tihti märganud pärast rasvase ja magusa söömist tuimustunnet, energiapuudust ja näksimisisu. Neid sümptomeid tekib ka päevadel, kus olen palju jahutooteid ja teisi tärkliserikkaid asju söönud, kuid kui söön tervislikumalt nagu näiteks puu- ja köögivilju tunnen ennast pärast söömist palju energilisemalt, kui just iivelduseni ei söö. Tüüp 2 diabeet ongi tavaliselt valel toitumisel tekkinud insuliini toime langus, mis võib tekkida nii lastel kui täiskasvanutel ning aja jooksul organi (näiteks südame)- ja närvikahjustusi. Ettearvatavalt esineb see tõenäolisemalt ülekaalulistel ning raviks võib piisata tervislikuma toidu valikust.

Aineid mida legaliseerida

Osade ainete suhtes võib probleemsemaks olla nende uudsus, kuid on ka palju selliseid aineid mida on tuhandeid või sadu aastaid kasutatud nagu DMT, morfiin, kokaiin, kanep, psilotsübiin ja meskaliin. Morfiin ja kokaiin olid küll 19. sajandil ja 20. sajandi alguses vähemalt USAs apteegist soovijatele saadaval ilma mingit suurt ajaloolist allakäiku põhjustamata, kuid tänapäeval levinud hirmu ja mõrvalikku vastikustunnet tekitavate stereotüüpide tõttu nende tarbijatest ei hakka ma nende vaba kättesaadavust toetama.

Stimulantide lisalegaliseerimist ei oska hästi kommenteerida. Noradrenaliini tagasivõtu inhibiitori saamisel suurenes mul vastupidavus füüsilise töö tegemisel, kuid see tegi ka ülbeks ja kergemini agressiivseks. Methamfetamiini tarbijatel võib kaaries tõenäolisemalt tekkida muuhulgas hammaste krigistamise ja halva suuhügieeni tõttu (1, 2) . Lisaks paistab, et noradrenaliini taseme tõstjad põhjustavad peaaegu valimatut armumist või atraktsiooni nagu minul reboksetiini tagajärjel juhtus.

Kanep - kopsude kaitsmise osas võiks vaielda, et näiteks THC inhalaatoritega saaks sellest probleemist mööda. Mustal turul ei tasu sellised tööstuslikud lahendused ära. Omaette kopse kaitsvat toimet saaks ka kõrgema THC sisaldusega kanepisortide kasutamisest, sest suitsetatakse soovitud seisundi saamiseni ning mida vähem taimematerjali põlemisel tekkinud aineid selle tagajärjel kopsudesse sattub, seda vähem peaks see hingamisteid ärritama.

Kopsuvähki kanepi tõttu ei paista ja üheks näiteks sellest on uuring 611 kopsuvähi saanud inimesega, kellest osad olid üle 20 000 korra kanepit suitsetanud, kuid seost kanepi suitsetamise ja suurenenud kopsuvähi tekke võimaluse vahel ei leitud.

"Lävepaku teooriast": ühes suuremas uuringus küsitleti 9282 inimest sellel teemal, kuid uuriti ka tubaka ja alkoholi tarbimist. Põhiline ainete proovimise järjekord oli enamikel sama ja erandeid alkohol/tubakas-kanep-"kangemad ained" järjekorrale tunnistas 5,2% küsitletutest. 3,7% proovisid enne kanepit mõnda teist keelatud ainet ja 0,8% proovis mõnda keelatud ainet enne alkoholi või tubakat.

Kanepi müügi avalik lubamine on Hollandile palju raha toonud ja see pole nagu ka kunagi varem ajaloost teada põhjustanud ilmset ühiskonna allakäiku.

Sarnaselt Hollandiga võiks rohkem legaliseerida serotoniini retseptorite mõjutajaid nagu psilotsübiin ja meskaliin. Nende toime kaob järjestikel päevadel võttes tugevalt ära. Tekkinud üliemotsionaalne olek jätab tugeva mälestuse pikaks ajaks ning vahel võib esineda ka ärevushooge. Sõltuvusi nendega ei paista. Kui inimesed otsivad emotsionaalseid elamusi ja ekstreemsport tundub ohtlik, siis miks mitte istudes või lamades farmakoloogiliselt ennast välja elada võimsaid kogemusi otsides? Etanooli tarbijad otsivad tõenäoliselt tihti tugevaid emotsioone peale igavat tööpäeva, kuid alkohol summutab kõiki meeleelundeid, mälu ja teadvust, mis teeb selle halvaks valikuks neil, kes tahavad elavalt tunda.

Psühhadeelikumide ajal toimunud käitumisest võib ka mõned näited leida. Bad trip võib välja näha selline (siiani kõige õpetlikumana tunduv näide, mida Youtube'st suutsin leida) ja lõbusam elamus selline.

Serotoniini mõjutajate suhtelise kahjutuse juures paistab ühe suurima tõestusena 1925. aastal sündinud Alexander Shulgin ise, kes tutvustas laiemale maailmale MDMA ja oma raamatutes veel üle 300 teise aine, mis mõjutavad peamiselt serotoniini ratseptoreid. Ta on oma väitel üle 4000 korra midagi proovinud, sealhulgas kokaiini, cracki, heroiini ja PCP'd. Huvi nende vastu tekkis Teise Maailmasõja paiku pärast haavata saamist ning morfiini kogemist. 1950ndatest alates on ta eksperimenteerinud paljude ainetega ning oma kõnedes, mida ta annab paistab ta oma vanuse kohta ühe kõige selgema ja hoogsama mõtlemisega inimesena, keda ma olen näinud.