Sunday, September 5, 2010

Mõtteid uute psühhotroopsete ainete legaliseerimisest

Kogusin siia juttu kokku sellel teemal varem mujal öeldud argumente ja lisasin mõned juurde.

Teaduse ja farmakoloogia arengul võiks eeldada, et aja jooksul avastatakse aineid, mis oleksid ohutumad. samas uute ainete asemele otsimine paistab avalikus arutuluses suure tabuteeemana, milles eeldatakse automaatselt, et psühhotroopsed ained rikuvad ainult elusid ja kahjustavad tervist rohkem tänapäeval legaalselt saadavatest ainetest või et praegu legaalseid aineid tarbitakse samas koguses ja uued ained lihtsalt vähendaksid kainelt veedetud aega.

Vanade tuttavamate ainete keelustamisel jäävad alternatiivideks legaalsed uued kuid vähem tuntud ained. Aine rangem keelamine piirab inimeste julgust teistega suhelda oma seisundi varjamiseks. See omakorda võib potentsiaalselt vähendada stimulatsiooni saamist igapäevaelus ning jätta ühe lahendusena elamuste saamiseks uuesti selle aine tarbimise.

Etanooli suureks probleemiks on see, et see mõjub mälu ja kõikide meeleelundite toimimist takistavalt. Lühiajaliselt võib see emotsionaalsust ja mõnu anda, kuid seegi mõju kaob järjestikel päevadel kasutamisel kiiresti. Omaette probleeme võib tekitada etanooli mõju orgaanilise lahustina. See mõjutab rakumembraane sarnaselt teiste orgaaniliste lahustitega ning joobe saavutamiseks aetakse tihti üle 100 g seda orgaanilist lahustit enda kehasse. Farmakoloogiliselt mõjub etanool peamiselt GABA retseptorite agonistina ja glutamaadi retseptorite antagonistina. GABA agonistid on ka bensodiasepiinid ning need tekitavad sarnaselt etanooliga impulssiivsust, mäluauke ja agressiivset käitumist. Glutamaat on kõigi meeleelundite signaalide vahendaja, liigutuste algatuses osaleja ja mälu toimiseks vajalik aine. Selliste toimete kombinatsioon ei paista tänapäeva valikuvõimaluste juures parima võimaliku variandina ning ei tasuks lihtsalt oletada, et küll keelatud ained on veel hullemad.

Tänapäeval on telekal ja ajalehel raske internetiga konkureerida ja inimesed saavad isu järgi netist mida vaja. Enam ei tasu nii väga ära manipuleeriv ühekülgse kriitka pealeajamine, sest igaüks kellel on aega võib vastuargumente avaldada vabalt ligipääsetavaid teadusartiklite andmebaase kasutades.

Praegused probleemid

Kui ei teata seisundite sümptomeid ei oska palju teised sümptomeid tuvastada ja fantaseerimisel ning kuulujuttudel tekkinud arusaamad on mõjukad. Ka politseinike hulgas võib legaliseerimisel suureneda nende osakaal, kes suudaksid ebakainelt olevaid autojuhte tuvastada.

Palju on emotsionaalset juttu. Keskkoolis oli mõnel aeg-ajalt isu avalikult öelda, et keelatud ainete kasutajad tuleks tappa. Osad toetavad ka kanepikasutajate tapmist (isiklik kokkupuude ülikoolis). Demokraatia kvaliteet kannatab ilmselt, kui osad valijad on valmis uhkelt ja avalikult toetama kümnendiku elanikkonna massimõrva, kuigi ainetest endist ei teata eriti midagi peale negatiivsete kuulujuttude ja saatelõikude.

Õpilastele antud valgete valedega oldakse ka väga lohakad. Minu keskkooli õpiku järgi tekitas kanep koos heroiiniga vastupandamatut vajadust uuesti doseerida ja põhikoolis olnud vennale käis keegi "ekspert" rääkimas, et heroiin ajab mõnukeskused 100 000 korda tugevamalt tööle, kuid seejärel need hävinevad ja tekkinud sõltlane peab iga 4 tunni tagant doosi saama, sest muidu sureks ta ära. Pärast selliseid absurdsusi reaalsete kasutajatega kokku puutudes võib kaduda igasugune usaldus selliste kriitiliste juttude kohta nagu mul endalgi juhtus. Opiaadid osutusid ohtlikuks peamiselt sellega, et need nõrgestavad hingamist ja vähendavad õhupuudustunnet suuremal kogusel ning kuigi nende sõltuvus on ebameeldiv pole see potentsiaalselt eluohtlikud nagu etanooli ja teiste GABA agonistidest rahustite võõrutus, mis võib tekitada eluohtlikku epilepsiat.

Üheks laisaks infoallikaks on narko.ee, kus ketamiini all ei nimetata kusagil selle kahjulikku mõju põiele ega neerudele, kuigi kahjulikkust neile on leitud. Viiteid sellele võis leida juba Wikipedia'st ja eesti keeles ka minu lehekülje ketamiiniartiklist, mis sai peaaegu kohe pärast avaldamist eestikeelsetes Google otsingutes esikümnesse. Samas pole senini (9.sept. 2010) lisatud nende leheküljele midagi selle kahjulikkusest. Lisaks ei leia nende lehelt kusagilt viiteid sellele, kus kohast nad oma jutu on võtnud ning ometi on nad saanud raha reklaamide jaoks.

Sellistele lahmijatele tuleks meenutada millist genotsiidi toetavat viha nende läbimõtlematud "valged valed" võivad tekitada.

Sellist läbimõtlematuid mõrvalikke suhtumisi võib ehk mujalgi leida ja alustuseks oleks hea harjutada kanepiseadustega, mis vähemalt 10% elanikkonnast puudutavad. Osad kanepi legaliseerimise pooldajad süüdistavad poliitikuid seadustes, kuigi viimased pole pidanud suurt midagi tegema, sest avalikult pole mingit suuremat legaliseerimist toetavat liikumist mille soove nad saaksid eirata. Miks peaksid suured parteid toetama seadustemuudatusi, mida avalikult peaaegu keegi kaitsta ei julge?

Kui legaliseerimise puhul karta, et mõni hakkab ebakainelt käituma lärmakalt või häirivalt saab midagi vastu öelda mitte ei pea tuttavatele hiljem kurtma ning probleemitekitajate juuresolekul vaikselt kannatama. Kui ei julge teisi korrale kutsuda, siis mis lootust on sellistel isikutel ka poliitikuid sundida neid korrale kutsuma? Agressiivsus ja viha eeldavad siiski ebameeldivate emotsioonide olemasolu ja lõbusate lärmajate korralekutsumisel tuleks sellega arvestada.

Suhtumisest

Stiil ei tohiks olla hädaldav ja nõrk. Mingi viisakas väärikus võiks olla ja kes see ikka tahab ühineda liikumisega, mille eestvedajad käituvad löödult, jõuetult ja närviliselt. Peab olema julgust avalikult oma suhtumist väljendada ning mitte muretsema liigselt kriitikute pärast. Kuni arvestatav osa elanikkonnast ei ole julgelt uute legaalsete ainete eest seista pole poliitikutel mingit põhjust neid legaliseerida.

Lollide argumentide kuulmisel ei tasu lihtsalt loobuda, sest see võis ka nende plaaniks olla.

Tartu Ülikooli juuraprofessor Jaan Sootak on tööd kaotamata ja nime varjamata üle 2 aasta seadusemuudatusi toetanud. Sellega seoses üks loodetavasti õpetlik
klipp sellest, mida on vaja ühiskonna muutmiseks.

Ka vihaste mittenõustujatega tuleks rääkida nii, et neil poleks põhjust tunda isiklikku viha legaliseerijate suhtes.

Kanepiseaduste kritiseerimine tänapäeval ei ole nagu totalitaarses ühiskonnas valitsuse kritiseerimine, kus süsteemi kritiseerimise eest politsei kohale aetakse. Kasutamise propageerimist tuleb ainult vältida.


Emotsionaalse eneseväljendusega tegelased ei mõtle tihti oma sõnade üle tihti. Kainelt järelemõtleva suhtumisega saab läbimõtlematust paljastada. Näiteks palju olen veel kuulnud selliseid kõnesid, kus kõneleja arvab, et kuna tema ei tea nendest ainetest suurt midagi, siis peaks looma üle riigi kehtivaid seaduseid, mis neid aineid tema teadmatuse tõttu keelustama peaks. Oma teadmatust ajatakse segamini teiste teadmatusega. Kui keegi hakkab teadmatust keelustamise toetamiseks välja tooma avalikult siis ka tõestagu avalikult, et ka teadlased nendest midagi ei tea.

Otsides USA valitsuse poolt rahastatud Pubmed Central'i andmebaase, mille artiklid on kõigile tasuta nähtavad ei paistnud need ained väga vähe uurituna.

Otsingu tulemusi:

ethanol------- 140 000
morphine ------21 000
cocaine---------14 000
ketamine-------12 000
THC------------11 500
caffeine-------- 11 500
nicotine---------10 900
nitrous oxide -----9000
amphetamine---- 5000
LSD --------------4000
MDMA ------------400

Võrdluseks otsisin seal mittepsühhotroopseid aineid

vitamin ----------70 000
aspirin -----------19 000
vitamin c ----------7000
paracetamol -------4000
ibuprofen ----------3000

Praegustest seadustest

Psühhotroopsed ained on paljudes riikides jagatud ÜRO süsteemiga sarnaselt nelja või viide nimekirja, millest esimeses olevad ained on kõige rangemini reguleeritud. USAs tähendab esimesse nimekirja (Schedule I) kuulumine ka seda, et see aine on meditsiinis keelatud. Samas niipalju kui kuulnud olen kaldutakse uusi populaarseks saanud legaalseid aineid keelustama otse esimese nimekirja ainete hulka paigutamisega ilma, et mingit meditsiinilist kasu oleks otsitud.
Sarnane nimekirja süsteem on ka keemiarelvade puhul kasutusel, kuid erinevalt psühhotroopsetest ainetest ei tähenda ühessegi nimekirja kuulumist meditsiinilise kasutamise keelamist.
Biorelvade regulatsioonil on veidi erinev süsteem, kuid selles kõige rangemalt kontrollitud A klassi ainete hulgas on botuliin. See on teadaolevalt üks väikseima doosiga surmav aine üldse. Samas lubatakse seda süstida meditsiinis krampide ja kosmeetikas kortsude või liigse higistamise vastu.

Tervisealase perspektiivi andmisel võiks meenutada tõsisemaid ja igapäevaseid näiteid, kus kehas toimuvaid protsesse häiritakse. Üldreeglina kohanduvad keha retseptorid ja ensüümid toimuva aktiivsusega nii, et see püsiks kindlates piirides. Psühhotroopsete ainete puhul väljendub see näiteks ärevusega pärast pikka rahustite tarbimist, uimasusega pärast stimulantide kasutamist ja halva tuju ning pahurusega pärast mõnu tekitavate ainete kasutamist.
Sarnast nähtust esineb ka insuliiniga. Insuliin avab oma retseptorile kinnitudes samal rakul asuvaid glükoosi vastu võtvaid transportvalke ning insuliini puudus võib surmavalt mõjuda rakkudele, mis vajavad glükoosi energiaallikana nagu näiteks neuronid.
Palju tervisliku toitumise alastest soovitustest on sellised, mis hoiatavad kaudselt valel toitumisel tekkinud insuliinihäirete eest, kuid enamasti loetletakse konkreetseid probleemitekitajaid nagu limonaadi, magusaid toite, kartuleid, jahutooteid (tärklis) ja ka rasvaseid toite, mis samuti insuliini toimet vähendavad.
Kui veresuhkur aetakse järsult väga kõrgele selliste toitude tarbimisel siis nõrgeneb kompentsatsiooniks insuliiniretseptorite toime, sest ka liigne glükoosi hulk rakus võib neile surmavalt mõjuda. Selle tagajärjel võib tekkida glükoosipuudus vaatamata kõrgele veresuhkru tasemele ning närvisüsteem reageerib sellele uimasuse ja toiduisuga vaatamata ilmse näljatunde puudusele. Suure söömisega pidudel olen tihti märganud pärast rasvase ja magusa söömist tuimustunnet, energiapuudust ja näksimisisu. Neid sümptomeid tekib ka päevadel, kus olen palju jahutooteid ja teisi tärkliserikkaid asju söönud, kuid kui söön tervislikumalt nagu näiteks puu- ja köögivilju tunnen ennast pärast söömist palju energilisemalt, kui just iivelduseni ei söö. Tüüp 2 diabeet ongi tavaliselt valel toitumisel tekkinud insuliini toime langus, mis võib tekkida nii lastel kui täiskasvanutel ning aja jooksul organi (näiteks südame)- ja närvikahjustusi. Ettearvatavalt esineb see tõenäolisemalt ülekaalulistel ning raviks võib piisata tervislikuma toidu valikust.

Aineid mida legaliseerida

Osade ainete suhtes võib probleemsemaks olla nende uudsus, kuid on ka palju selliseid aineid mida on tuhandeid või sadu aastaid kasutatud nagu DMT, morfiin, kokaiin, kanep, psilotsübiin ja meskaliin. Morfiin ja kokaiin olid küll 19. sajandil ja 20. sajandi alguses vähemalt USAs apteegist soovijatele saadaval ilma mingit suurt ajaloolist allakäiku põhjustamata, kuid tänapäeval levinud hirmu ja mõrvalikku vastikustunnet tekitavate stereotüüpide tõttu nende tarbijatest ei hakka ma nende vaba kättesaadavust toetama.

Stimulantide lisalegaliseerimist ei oska hästi kommenteerida. Noradrenaliini tagasivõtu inhibiitori saamisel suurenes mul vastupidavus füüsilise töö tegemisel, kuid see tegi ka ülbeks ja kergemini agressiivseks. Methamfetamiini tarbijatel võib kaaries tõenäolisemalt tekkida muuhulgas hammaste krigistamise ja halva suuhügieeni tõttu (1, 2) . Lisaks paistab, et noradrenaliini taseme tõstjad põhjustavad peaaegu valimatut armumist või atraktsiooni nagu minul reboksetiini tagajärjel juhtus.

Kanep - kopsude kaitsmise osas võiks vaielda, et näiteks THC inhalaatoritega saaks sellest probleemist mööda. Mustal turul ei tasu sellised tööstuslikud lahendused ära. Omaette kopse kaitsvat toimet saaks ka kõrgema THC sisaldusega kanepisortide kasutamisest, sest suitsetatakse soovitud seisundi saamiseni ning mida vähem taimematerjali põlemisel tekkinud aineid selle tagajärjel kopsudesse sattub, seda vähem peaks see hingamisteid ärritama.

Kopsuvähki kanepi tõttu ei paista ja üheks näiteks sellest on uuring 611 kopsuvähi saanud inimesega, kellest osad olid üle 20 000 korra kanepit suitsetanud, kuid seost kanepi suitsetamise ja suurenenud kopsuvähi tekke võimaluse vahel ei leitud.

"Lävepaku teooriast": ühes suuremas uuringus küsitleti 9282 inimest sellel teemal, kuid uuriti ka tubaka ja alkoholi tarbimist. Põhiline ainete proovimise järjekord oli enamikel sama ja erandeid alkohol/tubakas-kanep-"kangemad ained" järjekorrale tunnistas 5,2% küsitletutest. 3,7% proovisid enne kanepit mõnda teist keelatud ainet ja 0,8% proovis mõnda keelatud ainet enne alkoholi või tubakat.

Kanepi müügi avalik lubamine on Hollandile palju raha toonud ja see pole nagu ka kunagi varem ajaloost teada põhjustanud ilmset ühiskonna allakäiku.

Sarnaselt Hollandiga võiks rohkem legaliseerida serotoniini retseptorite mõjutajaid nagu psilotsübiin ja meskaliin. Nende toime kaob järjestikel päevadel võttes tugevalt ära. Tekkinud üliemotsionaalne olek jätab tugeva mälestuse pikaks ajaks ning vahel võib esineda ka ärevushooge. Sõltuvusi nendega ei paista. Kui inimesed otsivad emotsionaalseid elamusi ja ekstreemsport tundub ohtlik, siis miks mitte istudes või lamades farmakoloogiliselt ennast välja elada võimsaid kogemusi otsides? Etanooli tarbijad otsivad tõenäoliselt tihti tugevaid emotsioone peale igavat tööpäeva, kuid alkohol summutab kõiki meeleelundeid, mälu ja teadvust, mis teeb selle halvaks valikuks neil, kes tahavad elavalt tunda.

Psühhadeelikumide ajal toimunud käitumisest võib ka mõned näited leida. Bad trip võib välja näha selline (siiani kõige õpetlikumana tunduv näide, mida Youtube'st suutsin leida) ja lõbusam elamus selline.

Serotoniini mõjutajate suhtelise kahjutuse juures paistab ühe suurima tõestusena 1925. aastal sündinud Alexander Shulgin ise, kes tutvustas laiemale maailmale MDMA ja oma raamatutes veel üle 300 teise aine, mis mõjutavad peamiselt serotoniini ratseptoreid. Ta on oma väitel üle 4000 korra midagi proovinud, sealhulgas kokaiini, cracki, heroiini ja PCP'd. Huvi nende vastu tekkis Teise Maailmasõja paiku pärast haavata saamist ning morfiini kogemist. 1950ndatest alates on ta eksperimenteerinud paljude ainetega ning oma kõnedes, mida ta annab paistab ta oma vanuse kohta ühe kõige selgema ja hoogsama mõtlemisega inimesena, keda ma olen näinud.

4 comments:

  1. väga hea jutt! aga peale lugemist silme eest kirju tänu heledale tekstile ja tumedale taustale.

    ReplyDelete
  2. Mul ajab ka silme eest kirjuks. Panin selliseks, sest sellise teksti lugemisel tundub tähelepanu säilitamine lihtsam.

    ReplyDelete
  3. "Methamfetamiini tarbijatel võivad hambad laguneda sülje vähesuse ja lahtise suuga hingamise tõttu."

    Lahtise suuga hingamine on küll huvitav tegur; kust selline teave?

    Tegelikult on "meth mouth" suuresti moraalipanikööride müüt:
    http://www.slate.com/id/2124160/

    Isegi Wikipedia tunnistab, et põhjuseks pole aine iseenesest, vaid kehv menüü (palju limpsi) ja suuhügieeni hooletussejätmine (ning suukuivus ja hammastekrigistamine).
    http://en.wikipedia.org/wiki/Meth_mouth

    ReplyDelete
  4. Mõlemale kommenteerijale:
    Ok, Pubmed'ist leitud viited ei kirjutanud suu kaudu hingamisest ja panin kaariese põhjuseks hammaste krigistamise ja halva suuhügieeni.
    Teave tuli osaliselt isiklikest kogemustest, mis kattus mäletamata kohtadest meelde jäänud infoga. Kui ma reboksetiini kasutamise lõpetasin oli mul une eel peaaegu nädal aega väga kinnine ja isegi suu kaudu hingamisega oli tuntavaid raskuseid. Adrenaliinilaadsed ained laiendavad hingamisteid ja eeldasin, et ka see reaktsioon nõrgeneb farmakoloogilisel üleaktiveerimisel aja jooksul.

    Lisasin selle võimaliku vea tegemise puhul ka lühilõigu kanepi lävepaku teooriast.
    ::::::
    Tumeda tausta panin vist ikka selle pärast, et väsinult ja hilisõhtul on sellist teksti palju mugavam lugeda. Väsinult hakkab valgelt taustalt lugemine silmadele.

    ReplyDelete